Alternatiivsete jooksjate III laager

Ida-Virumaa, Rebu küla 20. - 24. juunil 2008


Sedapuhku on siis toimunud juba kolmas alternatiivsete jooksjate jooksulaager. Jooksjate laagri seekordseks teemaks oli “Elu nagu Jürgensonidel”. Peab ette vabandama, et fototõendid ilmuvad järgmises sissekandes ja esialgu piirdume laagri faktoloogiliste kabariitide kirjeldamisega. Niisiis:


Sportlased: Ralf Lipp, Mart Andresson, Mario Mustasaar, Jaan Jänes, Ülari Kais, Rainis Venta
Külalissportlased (ei teinud kaasa, küll aga elasid kaasa): Ragnar Lipp, Rauno Palmi


Toimunud treeningud:

Reede, 20. juuni.
Õhtul – kross 15 km (4.30 > 4.15 / km); Lipp, Andresson, Mustasaar, Venta. Kasutati Karurada: Rebu – Aruküla – Rääsa – metsasiht – Rebu.

Laupäev, 21. juuni.
Hommikul – intervalltreening: Lipp, Mustasaar, Andresson 3 X (2000m + 1000m) [3:35/km ja 3:30/km]; Venta 5 X 2000m [3:45/km]. Kasutati 2 km lõiku Aruküla – Savala teel, lühike kilomeeter kruusateel, pikk kilomeeter asfaldil.
Õhtul – taastav jooks 12 km (5.00/km); Lipp, Mustasaar, Andresson, Jänes, Kais, Venta. Marsruut Rebu – Aruküla – Uniküla – Aidu karjääri teed (no public access) ja mäed – Aidu-Liiva – Maidla

Pühapäev, 22. juuni.
Päeval– pikk kross. Lipp, Mustasaar, Andresson, Jänes, Kais: 26 km [4.20 > 4.00/km], marsruudil Rebu – Aruküla – Rääsa – metsasiht – Veneoja – Mehide – Aruvälja – Savala – Maidla; Venta: 39 km [4.30 – 4.20/km], eksiteel Rebu – Aruküla – Rääsa – Lipu – Tarumäe – Arvila tee– Lipu – Rääsa – Aruküla – Savala – Maidla

Esmaspäev, 23. juuni.
Õhtul – taastav jooks 10 km [5.15 – 5.00/km]. Lipp, Mustasaar, Andresson, Jänes, Kais, Venta. Kursil Rebu – Savala – Rebu, jooksjad nagu allveelaevad, nii palju sadas vihma.

Teisipäeval treeninguid ei toimunud, asuti kella 7.45 rongile Kiviõli raudteejaamas


Laagris läbitud koondkilometraažid:

Lipp, Mustasaar, Andresson: 78 km
Jänes, Kais: 48 km
Venta: 91 km


Toitumisest:

Peamiselt toituti kartulist, mis koguti mullu sügisel kohalikelt põldudelt, selle kõrvale haugatavast suitsutatud ulukilihast, mis koguti jahihooajal vendade Lippude poolt ümbruskonna metsadest ja 7-vilja pudrust ning võileibadest, mis soetati Kiviõlist. Lisaks, söödi palju tomateid, õunu ja kapsast, hea mitu liitrit keefiri ja sellest tehtud kama ning ühel korral ka makarone baklažaani-tomatimögaga, mis kõik samuti Kiviõli-päritolu. Suurepärase söömaaja valmistas Ralfi vanaema pika krossijooksu lõpuks. Viimastel hommikutel oli võimalik kosutada end ka luksusliku kohviga.


Eelarve:

Laagri kulud valuutas moodustusid vaid toitumisega seotud kuludest. Kokku tuli välja käia umbes 630 krooni, mis jagunes üllataval kombel umbes 100.- per nosu. Maksmata jäi elektrikulu, mille eest olid hoolt kandud liinivargad, mistõttu õnneks elektrit meil tarvis ei läinud. Vesi pärines kohalikust kaevust, koogu küljes olev pang lubas seda ammutada minimaalse valuutakuluga. Pliidi kütmiseks kasutati põlevkivi asemel puitu, mille umbes 1 m pikkused ja 10 cm läbimõõduga halud olid pärit kohalikust tuulemurrust, mistõttu küttekulud võttis enda kanda emake loodus. Puhtmuidu pakkus katust hoone, mis oli ehitatud eelmise sajandi alguses ja renoveeritud eelmise sajandi keskel, selle eest kandsid hoolt Lippude ajaloolised eelkäijad.


Taastus- ning rekreatiivsed masinad ja aparaadid laagris:

Raadioaparaat vaimsete taastamisprotseduuride läbiviimiseks, kook-pang-kaevmasin karastamisprotseduuride läbiviimiseks, kõrgtehnoloogiline välitualett-masin (masinafunktsioon täpselt selgitamata, kuid üldpõhimõte on seotud gravitatsioonijõuga – kõik asjad kukkusid kenasti augu põhja).


Loengud ja seminarid:

Laagri seminarides oli kaks läbivat teemat: legendaarsete eesti jooksjate sportlaseteed (Hubert Pärnakivi, Lembit Virkus, Enn Sellik, Ants Nurmekivi, Peeter Varrak, Mihhail Velsvebel, Rein Tölp, Mart Vilt, Rein Leinus, Jüri Lossmann, Pavel Loskutov jne...) ning pikamaajooksu alade areng Eestis ja maailmas. Eriti populaarseks osutusid raamatust ”Legendaarne Hubert Pärnakivi” ette loetud palad.


Meelelahutus:

Laagris oli võimalik nautida mitmeid toredaid meelelahutuslikke tunde. Neid tunde pakkusid eelkõige kaugemal laanes kukkuv kägu, samuti keset õue askeldav hall-õgija ning veiseparm. Vahel pakkus meelelahutuslikke tunde ka nahkses sovhoosi zootehniku vihmakuues välipliidil kartuleid keetev või auku kaevav kuju. Kuid samas peab märkima, et suurima publikuhuvi ja vaimustuse pälvisid siiski Vikerraadio õnnitluste-soovikontsertide tunnid hommikuti. Meelt lahutas kindlasti ka igapäevane kaevuveega karastamine. Laupäeval, 22. juunil, võeti ette ka meelelahutuslik retk Maidla valla jaanitulele Soonurme külla, tagasiteel lahutus meel üsna hästi.


Muud vajalikud tegevused ja toimetused:

Puude raiumine ja tükkideks lõhkumine, sääskedele nimede andmine (laagri lõpuks jäi ellu minu teada vaid Endel), võimalikult paksu suitsu tekitamine siseruumides pliidi kütmisel ja seal sees viibimine, kemmergus viibimine, nõude pesemine ja siis uuesti mustaks tegemine, treeningpäevikute täitmine jpm.


Lõppsõna:

Maratonlaste blogis märgib jooksumees Kristo Reinsalu ühes viimases sissekandes, et on treenitud igasugustes tingimustes ja igasuguse ilmaga. Alternatiivsete Jooksjate Seltsi kongressil Rebul arutleti nende kõikvõimalik tingimuste ja ilmade üle ja teostati põhjalik uurimuslik analüüs. Võttes analüüsi tulemused ühte lausesse kokku - Rebutingimustes ta siiski jooksnud ei ole, mitte ükski jooksjate klubi ega seltskond ei ole, vähemalt käesoleval aastatuhandel. Peab aga eriti rõhutama, et tingimused ei ole Alternatiivse Jooksu Seltsi seisukohast sugugi olulised. Oluline on laagri maksumus, mis peab olema jõukohane üliõpilaste ja teadustöötajate võimalustele, mis Eestis jääb alla keskmist latti. Niisiis Alternatiivsete Jooksjate Selts soovib oma ainulaadseid odavlaagreid jätkata ja minna arengus ka edasi ning järgmise laagri teemaks ongi juba välja pakutud “Elu nagu koopainimestel”, mis peaks kohe eriti odavaid võimalusi pakkuma.