MIS TÕUGU ON JOOKSEV KRAADIÕPPUR?

Ammu on tuntud tõsiasi, et kraadiõppurid on loomad – need töötavad 10-14 tundi päevas ja nädalavahetused ka jutti. Ainus mure on võtta nad latritest, kus nad põhkudel magavad (nagu näiteks Nooruse 7) ja rakendada koorma ette ning lasta neil seal siis adra naksudes ägada.

Joonis 1. Maatõugu doktorandid.

Seejuures peab veel märkima, et need on väga vähenõudlikud loomad – elupaigaks sobivad kitsad latrid, kus neid mitmekaupa sees hoida ja alla vahel veidi põhku või paremal juhul turvast panna, toiduks tuleb anda veidi kliijahukörti ja väga harva ka vanu kartuleid, muidu sobib hästi ka vesi ja parim enne möödas silo või heinajäägid, mingeid nuumveisedi ei ole ju ka mõtet neist kasvatada! Ahah, ja seda oleks peaaegu unustanud mainida – et nad paremini töötaksid tuleb neid ka kõvasti piitsutada, et nad ei unustaks ära kes siin peremees on. Näiteks tuleb neile keset kibedat tööaega teatada, et kui te poisid ka edaspidi nii vähe töötate, kaob võimalus teile toiduraha maksta ja siis on teil sõlmitud kraadiõppe lepingu täitmisega suuri raskusi! Nii-et andke aga, mäng käib elu ja surma peale! Ja need kes vastu ei pea ja oimetuna vao vahel kokku varisevad või mis kõige hullem – vastu hakkavad, need võib ju tapamajja viia ja tunnistada “eksmatrikuleerituks edasijõudmatuse tõttu”.

Joonis 1. Šoti mägiveisest kraadiõppur

Niisiis, ühed head ja õiged šoti mägiveised – töötavad nagu traktorid, samas hoolt ei vaja mitte miskit. Ja kui juba täpsemalt rääkida, siis võib kraadiõppur-loomad jaotada mitmetesse tõugudesse – osa on punaka karvaga, need on maatõugu. Siis on nende seas sellised veidi kõrbi karvaga kogukamaid ja lühemaid, jaksavad iga kell ka linttraktori maast välja tõmmata, anna ainult kõvasti piitsa – need on Tori tõugu kraadiõppurid. Ja nii edasi... Kuid siiski, üks väike rühm kraadiõppur-loomi ei lähe ei ühe ega teise tõu alla, ükskõik kui palju veisetõuge me ka läbi ei vaataks. Need on sellised, kes vahel tõmbavad end ketist lahti ja jooksevad töölt ära, liduvad terve linna peal ringi ja siis tulevad jälle tagasi. Need loomad on vist lausa teist liiki. Ja täna, teate, selgus ka selle liigi nimetus – jooksev kraadiõppur peaks “Tartu Ülikooli kraadiõppurite välimääraja” andmetel olema koer.

Joonis 1. Jooksev kraadiõppur ehk koer. Siseehitus.

Niisiis, pätile palka koerale malka!

Foto 1: www.maamajandus.ee

Foto 2: hc.astacus.ee

Joonis 1: www.aquariumguys.com