Ekvaator!

Juba mõnda aega on parraste taga olev vesi tasapisi värvi vahetanud. Terashallist roheliseks ja rohelisest aegamööda siniseks. Ja nüüdseks on kahvatusinisest saanud juba üsna türkiissinine. Ning kiilu all ujuvad heeringad on asendunud palju vägevamate kalade ja kala moodi loomadega. Ja kui ennist võttis hommikupäike pikalt hoogu, laiseldes vaevaliselt üle madala võlvi, siis nüüd hüppab va sindrinahk hommikul otse merest kõrgele taevasse ja õhtul potsatab niisama ootamatult sinna tagasi… Ja kui juba keskpäevane päike paistab ilma ühtegi varju heitmata otse lagipähe ja tugevalt nagu vasaraga, siis on kätte jõudnud ekvaator. Ja sedamaid hakkab laeval juhtuma kummalisi asju… kuni selleni välja, et pardale kargab viimaks vetejumal Neptun ise ja korraldab mõned lihtsad testid, veendumaks ekvaatoriületajate merekogemustes...

Joonis 1-2. Ekvaatoril on Neptun pardale roninud ja asunud katseid läbi viima.

Ja niiviisi tasakesi ja ootamatult on ekvaator kätte jõudnud ka jooksutreeningutes, poolitades navigatsioonihooaja. Hoolimata sellest, et suurem osa võistlusi on alles ees, on praegune hooaeg juba poole peal – joostud on umbes-täpselt 6 kuud ja järgmise olulise maratonijooksuni on ka jäänud umbes-täpselt 6 kuud. Ja seda hoolimata sellest, et tunne on nagu oleks alles hooaega alustanud, või nagu polekski veel õieti alustanud… Aga see ei loe, mis tunne on… Neptuni asemik jooksuvetel – keegi Achilleus vist – võib iga hetk pardale hüpata ja teha testi – antud juhul näiteks laktaaditesti või koormustesti. Ja omamoodi ekvaatori-testina võib võtta ka täna õhtul toimuvat orienteerumise Tartu linnasprinti Toomemäel.

Nii-et head ekvaatorit ja seitse jalga kiilu alla!

Pildid: http://humperdinkiii.blogspot.com