ALTERNATIIVSE JOOKSULAAGRI KOKKUVÕTE

Niisiis, 11.-13. jaanuaril toimus Nooruse ühikas üks tegus jooksulaager, mõelduna eelkõige alternatiivina neile jooksjaile, kelle tahe on suurem ressursside võimalustest. Kokkuvõtteks siis niipalju:

I TEHNILISED ANDMED:

Osalejaid: 4 + 1 külalisesineja + mõned külalised
Kestvus päevades: 2,5
Läbi viidud treeninguid: 3
Koondkilometraaž: ca 50 km jooksja kohta
Kulu osaleja kohta keskmiselt: 150 Eesti krooni

Läbitud treeningud:
Reede õhtul tempojooks 12 km (3.58/km), SJ 2 km + LJ 2 km
Laupäev pikk kross 28 km (4.45/km) (marsruut Tartu – Ihaste - Luunja – Räpina mnt – Tartu)
Pühapäev taastav jooks 7-13 km (5.10 – 5.00/km) (marsruut Tammelinn - Annelinn)

Menüü:
Reede õhtu: tatrapuder kalapulkadega
Laupäeva hommik: herkulopuder
Laupäeva lõuna ja õhtu: riis, sibulasoust hakklihaga
Pühapäeva hommikusöök: herkulopuder

Jooksulaager tänab:
Raksi - lektor välislaagrite teemal
Kõiki külalisi - tulemusliku ümarlauaõhtu eest
Ilmataati - teedelt lume äraviimise eest

II ÜMARLAUA KOKKUVÕTE

Laagri ümarlaudade jooksul analüüsiti põhjalikult mitmeid erinevaid jooksuvaldkonnaga seotud andmerühmi ning uurimuse tulemused on järgmised:

Ptk. 1: „Jooksjate arvukuse tõus“

Staiereid on Tartusse kogunenud juba väga palju. Miks nii? Esiteks, et nad ei mahu enam ühte jooksulaagrisse ära. Teiseks ja esimesest järelduvalt, nõudlus jooksulaagrite järele on kasvanud nii suureks, et paralleelselt toimub mitu jooksulaagrit.

Ptk. 2: „Jooksulaagrite konjuktuurist ning jooksjate tarbimisrühmade analüüs“

Rohkearvuline jooksjate populatsioon jaguneb ostujõu andmerühma uurimuse tulemusena selgelt kolmeks laagriostukäitumise tüübiks: eliitjooksjad, esijooksjad ning säästujooksjad. Majanduslikult esineb nõudlus jooksulaagrite järele, eriti praeguse ilmastiku juures, kõikidel rühmadel võrdselt, kuid erinevus peitub laagri kapitalimahukuses, mida üks või teine jooksjate rühm tarbib. Kokkuvõtvalt:

Eliitjooksjate rühmale on iseloomulik tarbida pikki väga heade tingimustega eliitlaagreid välismaal ning nende jooks on kevadel sama puhas ja särav nagu Etioopia mägismaa põslirahvastel.

Esijooksjate rühmale on iseloomulik tarbida heade majutustingimustega laagreid Eestis kohalike jooksutingimuste juures. Kuna esijooksjate ostujõud on sisuliselt sama eliitjooksjate omale, siis tarbivad kohalikke laagreid vaid logistilistel kaalutlustel, kuna nad ei saa pikemateks perioodideks eliitjooksjatega sarnastesse laagritesse sõita, vaid teevad tööd. Nende jooks on kevadel siiski teatud ilmastiku mõjudest siiski tehniliselt veidi konarlik ja ilma altituudse efekti mõjuta. Kuid vähemalt, kuna nad sõidavad treenima siiski Eesti joostavaimatesse paikadesse, ei kogu nad talveperioodil oluliselt vigastusi ning kvaliteetne ja nägus riietus jätab neist sarnaselt eliitjooksjatele igati fotogeenilise mulje.

Nüüd säästujooksjate juurde. Nende motivatsioonitegur ja optimism on tõepoolest veel suur müsteerium ja ilmselt tuleb lähiaegadel põhjalikumale analüüsimisele? Raha neil pole, kuna reeglina on tegu poole kohaga töötavate üliõpilastega. Kevadeks on nad reeglina kogunud sarnase kilometraaži, mis eliitjooksjad, kuid talvised olud, asflaltteed ning põhjalikult ülekasutatud jooksusussid on siiski jätnud omad jäljed jooksupildile. Kuid kevadel pistavad nad rõõmsalt kilgates punuma nagu karjalaskepäeva mullikad. Nende tehnika on ülimalt raiskav ja lausa kole vaadata, kuid hea tuju, meeleheitlik pingutus ja kokkuvõttes saavutatud edetabelite tulemused annavad põhjust neid siiski jooksjateks pidada.

Ptk.3: „Ümarlaua otsus“

Otsustati, et sedasorti treeninglaagreid tuleb korraldada ka edaspidi. Hoolimata asjaolust, et treeningtingimuste osas suurt midagi ette võtta ei õnnestu, on siiski seltsis oluliselt toredam ka Tartus treenida. Käsitleti ka muid jooksuga seotud päevakajalisi teemasid, kuid nende otsused ootavad järgmiseid arutelusid. Ka soovivad alternatiivsed jooksjad rõõmsat meelt ja edulugu Eesti teistele jooksjatele ja jooksuvaldkonna arendajatele.