kolmapäev, 22. aprill 2009

Tippsportlaste kasvulava hindamine – kuidas külvad, nõnda lõikad

Elu ja aine kipub siin maamunal jaotuma püramiidilaadsete skeemide kohaselt – alumised kihid või astmed, mis toetavad ülemisi astmeid, on mahukamad, laiemad või arvukamad kui ülemised, alumistele toetuvad astmed. Ja püramiidide kõrgemate osade ehitamine nõuab rohkem tööd kui alumiste – sest kõrgemate ehitamiseks tuleb ehitada enne valmis alumised kihid. Ja mida kõrgemale tipu poole liigume, seda ahtamaid kihte suudame luua. Ja sarnased on lood ka inimpüramiididega. Eluea, jõukuse, õpitud ja kaasasündinud oskuste vm. omaduste põhjal jagunevad inimesed püramiidilaadse skeemi kohaselt.



Pilt 1. Inimpüramiidi näide.

Mida teate sportlaskonna vormist?

Televiisorist olümpiamänge vaadates on näha sportlaste püramiidi tippe. Nende tippude alla jääva tervikliku püramiidi, tippude kandepinna, moodustavad noored harrastajad, koolisportlased, riiklikul ja regionaalsel tasemel saavutussportlased, neid toetavad õpetajad, treenerid ja meeskonnad. Ja kuigi pidevalt korratakse, et tippude hulk sõltub meie järelkasvust, on ikka suure tähelepanu keskmes tavaliselt ainult püramiidide tipud, nende tervis ja igapäevane treeningtegevus. Ja kui küsida täpsemaid andmeid sportlaskonna kui terviku kohta, siis tegelikult täpsemad andmed kui meedias esinevad pealkirjad - "Rahvatervis on halvenenud!" ja "Spordiga tegelejate hulk kasvab/kahaneb" - puuduvad.

Konkreetse sportlasega tegelemine on suhteliselt lihtne ja ühene - on olemas treener, on olemas kindlad sportlast iseloomustavad omadused ja hooaja parim tulemus. Nii on sporditeadus läinud valdavalt lihtsamat teed ja võtnud uuritavateks subjektideks need paar kolm kuni paarkümmend kindlat persooni, ning uued ja värsked andmed tulevad sellistest uuringutest. Nii on ka spordiametnikud läinud seda lihtsat teed, et on võistlusspordi organisatoorse süsteemi kohandanud lähtudes üksiksportlastest, kelle andmed on olemas ja tulemusi on lihtne lugeda ning neid paari-kolmekümmet tipptulemust kord aastas almanahhidesse kanda. Ja kogu teadmine Eesti spordist on praeguseks niikaugel, et kui küsite midagi Eesti spordi püramiidi kohta, saate vastuseks selle ja selle sportlase tipptulemuse ja treeneri telefoninumbri.

Aga mis siis puudu on? On tulemused, on sportlased ja on olemas tipud! Aga puudu on tervikliku süsteemi metoodika. Puudu on võistlusspordi kui terviku hinnangud. Puudu on vastus küsimusele - missugune on sportlaskonna vorm? - kuigi on olemas vastus küsimusele - missugune on Kaie Kanepi või Jüri Jaansoni või Pavel Loskutovi vorm? Ja tagatipuks on ka selle pärast raske vastata küsimusele - missugune on järelkasvu vorm?


Sportlaste püramiidid

Sissejuhatus püramiidide kirjeldamisest ei olnud sugugi juhuslik. Rahvastikuandmeid, nagu näiteks inimeste vanuselist jaotumist, esitletakse sageli püramiidskeemidega - näiteks rahvastikupüramiididega. Kasutaksin analoogiat ja moodustaksin kogu sportlaskonnast püramiidskeemid nii, et püramiidi pindala kujutab lihtsalt sportlaste koguhulka, mis jaotub vastavalt vertikaalselt kasvava saavutuse taseme järgi. Sellisel juhul saaks sportliku taseme jagunemist sportlaste populatsioonis kujutada analoogiliselt rahvastikupüramiidile nelja põhimõttelise kujuga püramiidiga (Joonis 1):

A) Kiiresti kahanev püramiidid
B) Proportsionaalselt kahanev püramiid
C) Statsionaarne püramiid
D) Alusel kahanev või nöörduv püramiid


Joonis 1. Sportlaste rahvastikupüramiidide võimalikud kujud.


Edasise analüüsi lihtsustamise mõttes eristame vertikaalteljel kolm taset või kohorti: algtase, kesktase ja tipptase. Oletame, et oleme analüüsinud eelkõige tulemussportlasi (alates näiteks 16. eluaastast) ja võtame jämedalt, et algtaseme all peame silmas noortespordi tulemuste tasemel harrastust, tipptaseme all aga maailmajao paremiku konkurentsis kaasalöömist ja kesktasemena käsitleme nende kahe suure rühma vahele jäävate saavutussportlaste tasemeid. Analüüsime esitatud püramiidide kujusid lähemalt.

A) Kiiresti kahanev. Algajaid sportlasi on väga palju, kuid kestasemele saavutussporti enamik ei jõua. Seega peamised kaod toimuvad juba algtasemel. Samas kesktasemest tipuni jõudmisel on kaod oluliselt väiksemad. Kuna kesktaseme valim on väga väike, siis tipu lõplik kujunemine on kõikuv ja risk tipptaseme esindajaid mitte saavutada või neid kaotada on väga suur. Kogu ala tipp sõltub üksikust/üksikutest sportlastest.

B) Proportsionaalselt kahanev. Iga järgmine tase kaotab proportsionaalselt eelmisest tasemest teatud hulga edasipürgijaid. Püramiidi kuju geomeetrilisest iseärasusest tingituna on kõige suuremad kaod kesktasemel sportlaste seas. Tippudeks sobiv valim eelmisega võrreldes veidi suurem. Tippkonkurentsis püsivaid kandidaate on ilmselt oluliselt rohkem kui kiiresti kahaneva püramiidi juures, seega ala tipp sõltub korraga mitme sportlase karjäärist.

C) Statsionaarne. Kaod kuni tipptaseme saavutamiseni suhteliselt väikesed. Kõrgtaseme kasvulava on väga lai. Tippkonkurentsis püsivaid kandidaate on alati ja väga palju, mistõttu esineb ka tipptaseme juures tihe konkurents ja seetõttu võivad esile kerkida nö. tippude tipud. Kõik tippsportlased ei saa võimalust enda parimate tulemuste realiseerimiseks.

D) Alusel kahanev või nöörduv. Toimub spordisüsteemi lagunemine – algtaseme juurdekasv aeglustub ja püramiid hakkab muutma oma kuju.


Sportlaste püramiidid spordisüsteemi olukorra indikaatorina

Kui rahvastikupüramiidi kuju ütleb palju ühiskonna arengutaseme kohta, siis ilmselt spordipüramiidide kuju võiks analoogiliselt anda hinnangu spordisüsteemi arengutasemele.

Toome lühikese iseloomustuse analoogiliste rahvastikupüramiidide juurest:

Kiiresti kahanevat tüüpi rahvastikupüramiidid peegeldavad arengumaade tüüpilisi valusid: laste sündivus on tohutu, kuid suremus ei jää sellest oluliselt maha, puhta vee ja toidu ning arstiabi kättesaadavus on piiratud. Keskmine eluiga on väga madal.

Proportsionaalselt kahanev püramiid iseloomustab arenevaid maid, kus suremus on veel suhteliselt suur võrreldes sündivusega, kuid ka laste ellujäävus on juba oluliselt suurem ja suremuse põhjused on juba keerulisemat laadi. Keskmine eluiga jõuab noorukieast juba kaugemale.

Statsionaarne püramiid jällegi näitab reeglina stabiilsuse ja arenenud ühiskonna väljakujunemist – esmased mured ja vajadused on kogu inimese eluea jooksul kergesti lahendatavad, sündivus on suremusega tasakaalus ja kesmine eluiga on väga pikk.

Nöörduv rahvastikupüramiid näitab sündivuse järsku langust, seega on ühiskonnas toimumas pikas perspektiivis fataalsed muutused.

Näiteid. Kiiresti kahaneva rahvastikupüramiidiga on Aafrika riigid, sh. Keenia ja Etioopia. Statsionaarse rahvastikupüramiidiga on USA, Kanada ja veel mõned maailma juhtriikides elavad rahvad. Nöörduv rahvastikupüramiid esineb väga paljudel nö. arenenud arengumaadel, sh. Balti riikides, Venemaal jm.


Foto 2. Aafrika on lapsi täis.


Sportlaste püramiidide juures tuleks “suremuse” all silmas pidada karjääri lõpetamist, spordist lahkumist ja “sündivuse” all vastavalt saavutussporti tulekut.

Analoogliliselt rahvastikupüramiididele, kiiresti kahanevat tüüpi sportlaste püramiid näitab kõrget algajate saavutussportlaste “suremust” - motivatsioonitegurite, juhendamise ja muu abi puudlikkust. Keskmine spordikarjääri pikkus on väga lühike.

Proportsionaalselt kahanev sportlaste püramiid näitab, et edasijõudmine spordis on valdavalt parem kui eelmisel juhul, kuid siiski üldjoontes kõrge “suremusega” kõikides tasemerühmades. Keskmine spordikarjääri pikkus on juba veidi pikem, kuid tavaliselt lõpeb siiski palju aega enne tipptulemuse saavutamist.

Statsionaarne sportlaste püramiid peaks aga viitama heale tasakaalule uute sportlaste “sündimuse” ja karjääri lõpetavate sportlaste “suremuse” vahel ning keskmise spordikarjääri suurele pikkusele. Karjääri jooksul “suremise” risk on suhteliselt madal, väga paljudel on võimalus teha nö. täisväärtuslikku sportlaskarjääri.

Analoogiliselt rahvastikupüramiididele, mida kasutatakse ühiskonna seisundi olulise indikaatorina, võiks sedasama omadust ekstrapoleerida ka sportlaste püramiididele: kahaneva sportlaste püramiidiga spordisüsteeme pidada nö. madalalt arenenenud süsteemideks, proportsionaalselt kahanev püramiid esindaks arengusüsteeme ja statsionaarne kuju peegeldaks arenenud spordisteemi.


Magistrandid-doktorandid!

Ilmselt rahvastikupüramiidide ja sportlaspüramiidide vahel esineb teatud nüansside kindlasti ka erinevusi. Võimalik, et need toodud näiteid ei ole ka head või õiged. Kuid seni pole ma sellise sisuga uuringuid näinud. Samas arvan ma, et asi on väärt lähemalt uurimist. Ja seepärast võiks mõni mõjuvam persoon esitada väljakutse mõnele kehakuktuuri magistrandile näiteks ja panna ette sellise põneva kraaditöö teema:

Spordidemograafia – sportliku andekuse sündivus, surevus ja eluiga ning spordisteemi arengutase”, milles oleks võimalik lahendada näiteks küsimused:

1. Kuidas demograafilisi meetodeid kasutada hindamaks spordisüsteemide tulemuslikkust ja ennustamaks tipu kõrgust?

2. Millised spordikarjääridele iseloomulikud omadused on demograafilise meetodi kasutamist soodustavad ja millised takistavad?

    ...

N. Kuhu asetada Eesti spordisüsteem või erinevate spordialade süsteemid, kas arengu- või arenenud spordisüsteemide ritta?





Foto1: http://www1.sulekha.com/mstore/my-utterances/albums/default/The%20Dispatch%20Riders%20formingHuman%20Pyramid.jpg

neljapäev, 9. aprill 2009

Karjalaskemullikad

Kevade soe embamine on kõigile märgataval moel pihta hakanud: murukamar Toomemäel on juba enam-vähem tahe, tudengite jooksuaeg on iga hetk käes ja Kuusiku kuusetaatki on juba oma esimesed kevadennustused ära teinud.

Vanarahva kalendri järgi käib talve rautava jää- ja lumekooriku murdumise ja looduse vabanemisega käsikäes karja vabanemine. Terve talve laudas konutanud loomad, alt sõnnikused, pilk pimeduses tuhmunud, aetakse loomad 1. kuni 23. aprillil välja karjamaale. Ja oh seda lusti- ja rõõmupidu siis! Mullikad kargavad esimest korda üle taheneva nurme nagu ampelmannid ja vana lehmgi ei suuda end vaos hoida ja tormab nagu pöörane ümber vana küüni. Ja karjaselgi omad ülesanded – tuleb lõigata esimene karjasevits, et ülepööraseks läinud loomi veidigi taltsutada. Kuid moodne kari ei vaja enam karjalaskepäevi ja moodne karjus esimest lõigatud vitsa...


Foto 1-2. Karjalaske sündmused vanal ajal.


Ja siitkohalt tahaksingi kohe tuua põllumajandusmaailmast paralleeli kestvusjooksutreeningute maailma. 1. aprilli paiku olid staadionid ja muruväljad Tartus veel vee ning sulava lume all. Ja siis, 6. aprillil, oli tõeline karjalaskepäev: Ülikooli ja Tamme staadion, Toomemägi, Tähtvere park – kõik olid ühtäkki tahedad ja kuivad ning kogu linnas võis kohata sörkivaid, jooksvaid, tormavaid, hüplevalt kõndivad, kepikõndivaid ja lihtsalt kätega vehkivaid rõõmust, päikesest ja värskest mullalõhnast õhetavaid inimesi. Ja endastki käis justkui mingi “klõps” läbi. Krossidel ei saanud kuidagi manitsetud hoogu pidama, lõigutreeningutel kippusid esimesed ringid ikka lubamatult kiireks – nagu karjalaskepäeva mullikas.


Foto 3. Rahvaspordihooaeg saab alguse karjalaskeajal.


Ühesõnaga, mis sellest kõigest siis nüüd järeldada. Kuigi moodne kari ei vaja enam karjalaskepäevi, oleks siiski kahju sellist kena aega, nagu karjalaskeaeg on, üldse soiku jätta. Ja postsotsialistlik vanarahvas (Mustamäe-, Lasnamäe- ja Annelinnarahvas) ja nende noored järeltulijad (ilma karjata ja kodulaenudega Tiskres) pole õnneks traditsioonidel sugugi sumbuda lasknud, vaid olles terve talve korterites konutanud, lamatistes ja pilk telerist tuhmunud, tormavad esimesest kahekümne kolmanda aprillini välja, nagu karjalaskemullikad, ahmivad kevadõhku ja tormavad tuhatnelja jalgu takka loopides parkidesse sörkima.


Foto 4. Ilusat kevadet meile kõigile!


Foto1: http://blog.redfin.com/orangecounty/files/2008/01/2running-cow.JPG
Foto2: http://www.wisconsinstories.org/images/gallery/season1/mail/jumping_cow.jpg
Foto3: http://www.viljandimaa.ee/jarvejooks/?pid=22&lang=est#33
Foto4: http://www.letsgodu.com/images/Humor/FunnyCow.jpg