Bigpangi kuldliiga Tartu etapp

Kolmapäeval, sedapuhku juba neli päeva tagasi, anti Tartus Kuldliiga võistlussarjale avalöök. Kaasahaarava võistluse fotoreportaažhi võib jälgida lisaks professionaalsete fotograafide tööle (http://www.kuldliiga.ee/?id=140, 3000m jooks on seal kajastatud küll vaid 1 fotoga) ka minu harrastajakäe kuid sportlase silmaga tehtud fotodelt:

http://picasaweb.google.com/Dr.Nuki/Kuldliiga_Tartus02#.

Olgu siis siin eraldi au sees ja kajastatud
reportaaž meeste 3000m jooksust:

Kohe stardist võttis jooksu vedamise enda kätte Roman Fosti, kelle järel võtsid kohad sisse Viljar Vallimäe, Aleksey Markov, Armandas Budreckis (Leedu), Kaspars Briska (Läti), Sander Jürs, Mart Andresson, Margus Koor ja päris noored Dmitri Aristov ning Taavi Kruut (s. 1993).

Foto 1 - 2. Start.

Esimestel tempokatel ringidel Fosti juhtrollis vastupanu ei leidnud ning umbes kilomeetri järel jäid etteotsa vaid tema ise ning tuules Viljar Vallimäe. Kilomeetri vaheajaks kujunes midagi 2:45 kanti. Mõnda aega liidrite tempos püsinud Aleksey Markovil hakkas silmnähtavalt raske ning mahajäämus juhtpaarist hakkas suurenema iga sammuga. Mõnevõrra rahulikuma jooksutempo leidsid nö. B grupi moodustanud Budreckis ja Briska ning neist visalt mõne sammu kaugusel püsivad Jürs ning Andresson. Margus Koor oli valinud jooksuks oma tempo.

Foto 3 - 4. Ülal - Fosti juhib, järel Vallimäe ning Markov. All - lõunanaabrid ning neid jälitavad Jürs ja Andresson. Taamal Koor.

Seejärel, justkui 1500m distantsiosa lõpetuseks, leidis Fosti endas jõudu rebida end lahti ka Vallimäest, spurtides sisse mõnesammulise vahe. Ka lõunanaabrite B-grupp ei püsinud enam koos, distantsi esimese poole järel möödusid neist Jürs ning Andresson, mispeale Budreckis väsis lõplikult ja Briska jätkas koos nimetatutega.

Foto 5 - 7. Ülal - Fosti vahespurt. Keskel - Markovil on hakanud raske ning Briska ja Budreckis langevad Jürsi ning Andressoni kätte. All - Budreckis leiab jõudu jätkata meie meeste tempos.

Justkui veel liidrite ja Jürsi vahel püsiva Markovi aina kasvava väsimuse jätkuks näitas distantsi viimase kolmandiku eel ka Fosti jooks juba ilmseid lagunemise märke. Vahe Vallimäega ei olnud hoolimata hoogsast vahespurdist kasvanud ja hakkas nüüd, mil Vallimäe lülitas viimasteks ringideks sisse justkui järgmise käigu, jõudsalt vähenema.

Foto 8. Vallimäe on seljatanud Fosti. Pilti mahuvad ka Aristov ja Kruut, jäämas ringiga liidrile alla.

Lõpuringid tõid aimatavad muutused selgelt esile – Vallimäe möödus kangestuma hakkavast Fostist ning lõpetuseks kasvatas kindlal sammul edu ligi veerandminutiliseks. Lisaks, Markov otsustas anda alla ning astus rajalt maha. Fosti teise koha positsiooni hakkas ohustama Jürsi ning Andressoni tuules ellu ärganud ja neist möödunud Briska. Sekundiliseks kahanenud vahe Fosti ja Briska vahel jäi siiki kindlalt tänu vastu tulnud finišijoonele ka lõpuprotokolli. Seejärel said pingutusest vabaks Jürs ja Andresson, kes sulgesid enda järel selleks korraks alla 9 minuti finišeerijate klubi ukse.

Fotod 9 - 12. Finiš. Ülal - Viljar. Keskel ülal - Roman, taamal läheneb Briska. Keskel all - Sander. All - Mart, isiklik rekord.

Ja nii kujunes jooksu lõppprotokolliks:

M 3000m

1 Viljar Vallimäe Tartu Ü. ASK 8.38,09

2 Roman Fosti Stamina SK 8.52,42

3 Kaspars Briska LAT 8.53,75

4 Sander Jürs Tartu SS Kalev 8.56,71

5 Mart Andersson Tartu Ü. ASK 8.58,22

6 Margus Koor KJK Lõunalõvi 9.04,05

7 Armandas Budreckis LTU 9.04,98

8 Dmitri Aristov SK Mitš 9.28,78

9 Taavi Kruut SK Mitš 9.29,79

Alexey Markov SK Mitš DNF

Jooks linnalumel ja jooks maalumel

Vahel, tavaliselt pikema krossi lõpus, kui silmisse ja jalge alla tuiskab tihedat teravat tahket vett, tuul on vastu, tossud ja püksid kohvikarva soola-lumeookeanidest läbimärjad ning reielihased arvavad, et nad on teinud sellel kandmatul liikuval pinnasel juba piisavalt tööd, et puhkust välja nõuda, kuid lõppu sel ristil ja viletsusel ei paista veel kaugelgi tulevat, tahaks taevast appi hüüda ja keenialased ning eestlased geograafiliselt ära vahetada.

Aga taevas appi ei tule, laseb tuisul muutuda veelgi tihedamaks ja koostöös maanteeametiga jalge alla puistata veelgi rohkem soola ning kõnniteedele lükata veelgi rohkem maanteelund.

Foto 1. Kahe ja poole päevaga puistatakse Tartu tänavatele 200 tonni soola.

Ja hiljuti ma taipasin, milles asi on. Krossitasin mööda heade mõtete ja sita teostuse linna (Chalice), pahkluuni libedasse soola-liiva-lume massi kaevununa, nagu mingil veidral treadmillil, kui äkki… ümbrus jäi vaikseks, autod ei mürisenud, majade kivihall ning lume soolast ja bituumenist pruunistunud määre asendus puhta valge ümbruse, kollaste kõrte ja roheliste kuuskede sõbralike toonidega. Ja lumi ka enam ei tuisanud, vaid sadas pehmelt helvestena otse taevast. Ning jalgealune muutus ka. Muutus sulgpehmeks ja nii hästi haakuvaks, et jooksult oleks tahtnud lendu tõusta…

Ilmselt arvate, et sain ootamatult jooksmisest närvivapustuse või jäin auto alla ja kirjeldan siin oma jooksu taevastele radadele… Aga ei, jooksin hoopis linnast ära. Jooksin maale. Ühele väikesele linnalähedasele külateele, kust hommikul oli üle käinud üks lumesahk ja kaks autot ja see oli kõik. Ei soola ei liiva ei reostatud jooksurada. Valges kattes teele oli enne mind astunud vaid trobikond kitsi, üks rebane ja keegi hobune. Ja kuusetukk hoidis kinni tuule ja lasi lumel tulla alla sõbralikul viisil. Kõikjal oli vaikne, tajuda võis vaid pehmelt tasaste sammude rütmi. Kaugemal saatsid minu samme kitsede silmapaarid ja kuskil üleval oli veel jahti pidav händkakk.
Kuigi, sunnik, olen sunnitud, ei taha linnalumele...

Foto 2. Lumine tee maal.