Miilirekord ja takistuste kvalifikatsioon

Möödunud kolmapäeval, 3. juunil, toimus Tartus Ülikooli staadionil Bigpanga Kuldliiga raames kaks olulist jooksusündmust. Ajaliselt esimesena leidis aset kvalifikatsioonivõistlus meeste 3000m takistujooksus, mille võitja kvalifitseerus Euroopa Karikavõistlustele Eestit esindama. See võistlus toimus lausa nii esimesena, et ennetas 3 tunniga Kuldliiga Tartu etapi avamist. Õhtu olulisema jooksusündmusena oli aga plaanis miilijooks, mis leidis aset pealtvaatajatemagneti – meeste kettaheitega – samaaegselt juba Kuldiiga põhiprogrammi raames. Selle võistluse eesmärgiks oli purustada kehtinud eesti rekord 4:05,1. Käesoleva reportaaži autor oli staadionil distantsikohtuniku rollis, mistõttu jätab fototöö kvaliteet soovida. Kuid rääkigem sündmuste enda käigust lähemalt:

3000m takistujooksu kvalifikatsioonivõistlus

Kõigepealt, samaaegselt soojendusrajale kogunevate sportlastega, veeres staadionikattele Gorkovski Autotehase toode paakautode klassist ja täitis kahe paagitäiega Tartu Ülikooli staadioni veetakistuse, hoolimata viimase visast soovist tühjaks lekkida.

Foto 1 ja 2. Vesi läheb veetakistuseks.

See päädis viimaks takistusjooksust osavõtjate rivistamisega stardijoonele staadioni tagasirgel. Stardinimekiri oli võrreldes eelmise aasta edetabeliga küllaltki õhukene, stardis Ilvard Eeriksoo (113), Deniss Košelev (114), Margus Koor (115) ja Allar Lamp (116). Algselt startima pidanud Keio Kits oli sunnitud kahjuks stardist loobuma.

Foto 3 ja 4. Start.

Stardist võtti juhtohjad enda kätte kõigepealt Margus Koor, kuid esimese küllaltki rahulikus rütmis läbitud kilomeetri langedes otsustas jooksu vedamise juba kiirema rütmiga enda kanda võtta Deniss Košelev, kellega õlg-õla kõrval jätkas jooksu Allar Lamp ja juhtpaari tuules Eeriksoo. Selline tempo näis Koorile raskevõitu, mistõttu teise kilomeetri lõpus hakkas teiste jooksjatega tekkima väike vahe.

Foto 5 ja 6. Esimesel kilomeetril.

Foto 7 ja 8. Kolmanda kilomeetri alguses.

Enne viimast ringi otsustas tugeva spurdiga minna eest Eeriksoo, kuid sai kaasa vähemalt sama tugeva lõpuga Lambi. Viimases kurvis näitaski Allar oma veenvat üleolekut, jõudes takistuseni Ilvardi ees kümnemeetrise eduga ja veel üle õla taha kiigates kasvatas lõpusirgel oma edu selgelt mõnekümnemeetriseks.

Foto 9. Allar Lamp viimase takistuse ületamisel.

Sellega kvalifitseerus Euroopa Karikavõistlustele Allar Lamp ning jooksu lõpuprotokoll kujunes järgmiseks:

1 Allar LAMP Tartu SS Kalev 9.33,85
2 Ilvard EERIKSOO Kuusalu SK 9.41,56
3 Margus KOOR KJK Lõunalõvi 9.52,43
4 Deniss KOŠELEV KJK Kalev-Sillamäe 9.52,46
Keio KITS EMÜ SK DNS

Eesti rekord ja Aafrika jänes

Kergejõustikuõhtu arenendes hakkas lähenema ka miilijooksu start. Lubatud rekord ning soojendust tegevate sportlaste suur hulk tõotas juba oluliselt ärevamat võistlust. Stardinimekiri sisaldas sedapuhku 18 sportlast, nende hulgas rekordihoidjat Tiidrek Nurmet ning klubikaaslast Nikolai Vedehinit, lisaks on üles antud Roman Fosti, Kaarel Lilleoja, Timo Kilp, Sander Jürs jt.. Väliskülalistest olid soomlased esindatud terve plejaadiga: Niclas Sandells, Riku Marttinen, Matti Viren, Tommy Granlund, Tuomo Salonen. Lisaks olid stardis venelased Valentin Smirnov ja Pavel Hovorostuhov. Selline koosseis lubaks näha jooksu alla 4 minuti. Lisaks haruldasele rekordile oli starti muretsetud ka üks haruldane jooksja – keenialane Philemon Kimutai – kes sedapuhku oli tegemas jänesetööd.

Stardimomendiks otsustas ilm pöörata 15-st kraadist jahedamaks ning taevast hakkas tibutama ka vihma – 10 000m mehed ütleksid “margi-ilm” – kuid maileritele jääb siiski margiilmast paar kraadi puudu. Jooksjate koondamine stardijoonele saab väikese viivitusega tehtud ning viimaks kõlab ka starteri viimane sõna.

Foto 1 ja 2. Enne starti. Õpilased (ülal) ja juhendaja (all).

Foto 3 ja 4. Start.

Esimene ja teine ring mööduvad Kimutai kellapealt täpse vedamisega. Nendel ringidel püsib suur peagrupp koos. Lennuka sammuga teed tegeva Kimutai selja taga on koha sisse võtnud Nikolai Vedehin, kelle järel jooksevad tandemis Nurme, Smirnov, Sandells ja teised.

Foto 5-8. Esimene pool Kimutai vedamisel.

Peale jänese kõrvale astumist jätkab tandem teed Vedehini vedamisel. Viimase ringi eel tõusevad Nurmest mööda Sandells ja Smirnov. Hoolimata tugevast tempost järgnevad neile meetri-paarise vahega Marttinen ning veidi suurema vahega Hovorostuhov ja teised.

Foto 9. Kolja suundumas viimasele ringile.

Otsustavale lõpusirgele satuvad Vedehin, Smirnov ning Sandells praktiliselt kõrvuti. Kohe nende järele on tõusnud Marttinen ja Nurme. Tihedas rebimises jõuavad finišiuudustikku esimestena Sandells ja Smirnov, edestades Koljat poole sammu jagu. Napi eduga võidab Smirnovi ees jooksu Sandells. Kolja finišeerub kolmandana, edestades mõne hea meetriga Marttineni ja Nurmet. Jooks oli piisavalt kiire, et tagada nii Vedehinile kui ka viiendana finišeerunud Nurmele eelmist tippmarki edestav miiliaeg, seega isiklik rekord. Sellega on siis miili rekordiomanikuks saanud praeguseks Nikolai Vedehin ajaga 4:02,82.

Foto 10-12. Sündmused lõpuruudustikus - Sandells ees, kõrval Smirnov, kohe taga Vedehin.

Foto 13. Vastne rekordiomanik Nikolai Vedehin.

Lõpuprotokoll kujunes esiviisikul järgmiseks:

1 Niclas SANDELLS FIN 4.02,29

2 Valentin SMIRNOV RUS 4.02,33

3 Nikolai VEDEHIN Tartu Ü. ASK 4.02,82

4 Riku MARTTINEN FIN 4.03,66

5 Tiidrek NURME Tartu Ü. ASK 4.04,14

Peab veel lisama, et õhtu lõpetas naiste 1500m jooks, mille võitis Jekaterina Patjuki (aeg 4:31,00) vedamisel lätlanna Polina Jelizarova ajaga 4:28,88.

Magistrite arvestuses....

Niisiis, õnnitlused vastsetele magistrikraadi omanikele. Mario Mustasaar (TÜ, keskkonnatehnoloogia) ja Ralf Lipp (TLÜ, kehakultuur) on edukalt pareerinud oponentide vastuargumendid ning avanud tee astumaks rektori enda ette, et anda käppa ja võtta vastu magistridiplom.

Fotod 1-2. Magister Mustasaar ja magister Lipp.

Ja mida toob see rõõmus sündmus uut Eesti pikamaajooksu maailma? See rõõmus sündmus tähendab siin seda, et magister Venta kõrge koht jooksudes magistrite arvestuses hakkab lähimatel kuudel oluliselt kõikuma. Aga konkurents selles klassis on vajalik.

Nüüd, teistpidi, mida annab magistritase jooksjale? Üldiselt, toetudes magister Venta kogemustele, peab nentima, et raskemat minekut. Ja põhjus on ilmselt psühholoogilist laadi – magistrite võimuses on lihtsaid asju, nagu jooksmine, ajada väga keeruliseks. Mida kõrgemale orbiidile (nt. haridusorbiidile) liikuda, seda suuremal ringil on võimalik rabeleda, et tuumale tiir peale teha. Näiteks tooksin mõned jooksjate enesemotiveerimiseks kasutatavad ergutushüüded vastavalt haridustaseme kasvades – põhitase: “Jookse!”, kesktase: “Jookse kiiresti!”, magistritase: “Jookse laktaatse inhibitsioonimehhanismi maksimumini!”. On märgata ergutushüüete märgatavat pikenemist magistritaseme juures. Ja peamine probleem peitub selles, et magistritasemele mõeldud ergutav lause on juba nii pikk ning selle lause omastamine nii keeruline, et mõju kipub jääma aeglaseks ja jõuab sageli kohale alles peale võistlust, näiteks riietusruumis, või kodus taastaval jooksul. Seepärast on keeleliselt soovitatav lisada magistritaseme ergutuslausete lõppu esimese taseme lihtsamad hüüded, näiteks “Jookse laktaatse inhibitsioonimehhanismi maksimumini... ja lisada – jookse, sa igavene roe!”.

Foto 3. Magister Venta tööhoos.

Samas, positiivseid külgi on asjal ka. Hooaeg toob peatselt ukse ette Alternatiivsete jooksjate treeninglaagrid, mis omandavad ilmselt seninägematu teadusliku sügavuse (ilmselt öiseid seminare tuleb juurde ja laager asetseb veelgi sügavamas metsas). Samas, et olukorda teatud määral tasakaalustada, tuleks kaasata ilmselt rohkem ka nooremaid jooksjaid, kes suudavad veel jooksmisest kõnelda lihtsalt, nii nagu asi on.