JOOKSURAJAD TARTUS Vol. 3 : ILMATSALU ja VORBUSE ning KÕRVEKÜLA ja LUUNJA RAJAD

Jätkame Tartu piirkonna jooksuradade käsitlemisega ning liigume selles sissekandes Tartust veidi välja, Vorbuse, Ilmatsalu, Kõrveküla, Luunja jt. Tartut ümbritsevate külade teedele. Samas pean juba ette mainima, et on alustatud ka teiste jooksjate rajakirjelduste kogumisega, siinjuures suured tänud asjakohaste kommentaaride eest. See tähendab, et Tartust pole me sugugi lõplikult eemale läinud, vaid ootame üha täienevaid Tartu linna ja selle ümbruse radade kaarte.

Käesolevas osas iseloomustatakse koguni seitset rada, millest neli lähtuvad Emajõe suhtes lääne ja kolm idapoolsetele kallastele (asuvad ka vastava jaotuse alusel eraldi kaartidel). Ning kahjuks ka siin on käsitlusviis veel mõneti enesekeskne, kuna ära tuuakse rajad minu enda kogemuse alusel. Kuid hoolimata käsitluse tüübist on rajad joostavad ja peegeldavad sellegipoolest piirkonnale iseloomulikke võimalusi. Niisiis:

Vol 3 .1 : ILMATSALU ja VORBUSE RAJAD / KAART

Ilmatsalu pikk ring

Rada kulgeb Tartust välja mööda Ilmatsalu teeperve. Liigub läbi Rahinge külakeskuse ning pöördub peale Tüki bussipeatust vasakule (lõunasse) Rõhu külla viivale kruusakattega külavaheteele. Rõhule jõudnud, ületatakse Viljandi maantee ja jätkatakse teekonda läbi Pihva küla Viljandi maanteega paralleelselt kulgeval kruusateel kuni see on võimalik. Jooksu viimane osa kulgeb mööda Viljandi maantee perve läbi Haage Tartusse.

Rada kulgeb poole ulatuses mööda asfaltteede kruusaseid peenraid ja poole ulatuses kruusateedel. Ringi pikkuseks on mõõdetud Nooruse ühikast lähtudes kaardil ~27 km.

Rada on hea joosta ühe pika krossi tarbeks. Kuigi osaliselt kulgeb rada metsa varjus, on suurem osa siiski lagedate põldudega palistatud ja parem on joosta kui ilm ei ole väga tuuline. Olulise märkusena peaks lisama, et päris Ilmatsalu asulast on võimalik edasi joosta ka mööda Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkarada (2,5 km) Käreverre.

Ilmatsalu lühike ring

Rada kulgeb mööda Ilmatsalu teega paralleelselt asetsevat kruusakattega väikest Kandiküla külavaheteed ning mööda Ilmatsalu asfaltteed. Rajal on võimalik pikkust vähendada 3 km kui lõigata Kandiküla kruusateelt otse Rahinge külakeskuse suunas lõunasse.

Rada on pooles ulatuses kruusateel ning pooles ulatuses asfalttee kruusakattega teepervel. Ringi pikkuseks Nooruse ühikast lähtudes on mõõdetud 15 km, lühemal variandil 12 km.

Olen seda rada jooksnud käe(jala)pärase pikkuse tõttu väga sageli. Rada jooksma minnes on tark panna jooksu alguses tähele tuulte suunda. Valdavalt lõuna-lääne tuulesuuna korral on mõistlik Tartust eemalduda mööda varjulist (orundis asuvat) kruusateed ja Tartule läheneda mööda kõrgendikul asuvat asfaltteed.

Vorbuse-Rahinge ring

Rada kulgeb alguses mööda Jänese rada või Tallinna maanteed Vorbusele. Vorbuse asulat läbides jätkatakse mööda Kardla suunas minevat kruusateed. Kõrgepingeliinidest möödudes pööratakse Kivisäki bussipeatuse juures vasakule viivale teeharule. Viimane viib läbi metsatuka Tallinna maanteele, kus pöördutakse taas kord vasakule, Tartu poole. Tartu maanteelt viib umbes kilomeetri pärast paremale ehk lõunasse Ilmatsalu suunas kruusatee. Viimaselt pöörab rohkem kui pooleteise kilomeetri pärast läände Kandiküla kruusatee, mis viib Tartusse tagasi.

Rada kulgeb sõltuvalt Vorbusele viiva tee valikust suures osas kruusateedel. Ringi pikkuseks on mõõdetud spordihoonest lähtudes kaardil 23 km kopikatega kui Vorbusele joosta mööda Jänese rada.

Rada on meeldiv, kuna kulgeb kõrvalistel ja antud piirkonna kohta vaheldusrikastel kruusateedel. Lisaks pakub see külamaastikku, millel varahommikusel tunnil ei puudu kunagi metskitsed või kured ja sageli näeb ka konnakotkaid. Kuid arvestada tuleks, et kuivadel suvepäevadel võib ka vaid üks auto jätta mitmeks kilomeetriks teekatte õhku rippuma.

Jänese raja - Vorbuse ring

Rada on üldtuntud ja vajab ilmselt kommentaari kõigest vormi täiteks. Kulgeb see mööda Jänese rada ja Vorbuse asfaltteed.

Rada kulgeb pooles ulatuses kruusa- ja muldpinnasel ning pooles ulatuses Vorbuse asfaltteel, millel on võimalik kasutada pehmet teeperve. Ringi pikkuseks on mõõdetud kaardil spordihoonest lähtudes ligi 14 km.

Raja eeliseks on Jänese raja vahelduv iseloom ja kilomeetritähised. Jooksu alustades tasub tähele panna tuule suunda: lääne- või põhjakaarte tuule korral on soovitav kasutada Jänese rada Tartust eemaldudes ning ida- ja lõunakaarte tuule korral Tartule lähenemisel.

Vol 3 .2 : LUUNJA ja KÕRVEKÜLA RAJAD / KAART

Luunja ring

Luunja ring kulgeb Tartust välja mööda Vana-Ihaste teed läbi Vana-Ihaste (mille läbimiseks on omakorda mitmeid-setmeid teid) Haaslava kruusateele. Viimasele jõudes pöördutakse paremale, Kabina peale. Haaslava tee jõuab peale Veibri, Haaslava tee, Kabina ja Vanamõisa bussipeatusi Luunjasse viivale vanale Räpina maanteele, millel jätkatakse mööda võimsat paplialleed Tartu suunas (vasemale). Mõne aja möödudes liitub vana Räpina maantee üheks uue Räpina maanteega ja jätkub sedasi Tartusse.

Rada kulgeb sisuliselt täies ulatuses asfaltteedel. Pehmeid teepervi on ringi alguses napilt, kuid Räpina maanteel juba laiemalt. Ringi pikkuseks Nooruse ühikast lähtudes on mõõdetud ca 27 km ning spordihoonest lähtudes ca 23 km.

Rajal on mitmetel kordadel joostud pikka krossi. Rada palistavad kilomeetritähised on heaks abiks tempo mõõtmisel. Ka võib eelisena märkida, et raja osa, mis ei kulge Räpina maanteel, on vaheldusrikka ümbrusega.

Rõõmu ring

Rõõmu ring kulgeb Tartust välja mööda Räpina maanteed ning Tartu piiril pöörab vasakule Rõõmu külast läbi viivale kruusateele. Savikojal suundutakse parempoolsele teeharule, mis viib Sirgu külla. Sirgu külla viival teel, üle poole kilomeetri jagu eemal Savikoja hargnemiskohast, võib teha otsuse pöörduda mööda väikest pinnas- ja kruusateed paremale ja liikuda läbi Ojaküla. Nii Ojaküla kui ka Sirgu teed viivad mõlemad Räpina maanteele. Viimasel jätkatakse teekonda Tartu suunas ning Räpina maanteest küllastumise puhul pöördutakse vana-Räpina maantee ühinemiskohas paremale Põvvatu kruusateele. Viimast mööda on võimalik väikese ringiga joosta Tartu piirini, kus kohtutakse taas Räpina maanteega.

Rada kulgeb suures osas kruusateedel ja Räpina maantee laial teepeenral. Spordihoonest lähtudes on läbi Ojaküla ja Põvvatu kruusatee viiv rada umbes 22 km pikk.

Rada on otstarbekas oma käänuliste kruusateede ja sobiva pikkuse poolest. Samas tuleb vahel tähele panna, ega mõni külakoer kavatse tuulde võtta, kuid nagu öeldakse „löö aga jalga vasta maad…“.

Kõrveküla – Kvissentali ring

Seda ringi iseloomustavad eelkõige kergliiklusteed. Tartust välja kulgeb ring mööda Narva maanteega paralleelset Kõrvekülla viivat kergliiklusteed. Narva maanteele jõudes jätkatakse Jõgeva maantee suunas, Vahi külast läbi, Jõgeva maanteeni. Viimase teepeenart mööda või jupikest kergliiklusteed kasutades on võimalik ka Tartusse tagasi jõuda. Sageli olen pöördunud Jõgeva maanteele jõudes aga paremale, Jõgeva suunas, jooksnud jupi selle jalgrattateel ning seejärel tuldud teed läbi Kõrveküla Tartusse tagasi.

Rada kulgeb täies ulatuses mööda asfalti. Spordihoonest lähtudes on ringi pikkuseks kaardil mõõdetud ca 10 km.

Raja plussiks on suhteliselt hea eraldatus liiklusest (jalgrattateed ja väga laiad maanteed). Rada on otstarbekas kasutada talviste ilmaolude korral, kuna vahel hooldatakse lisaks suurtele maanteedele ka jalgrattateid . Samas miinuseks on vältimatu asfalt.

JOOKSURAJAD TARTUS Vol. 2 : TAMMELINNA, MAARJAMÕISA ja VEERIKU RAJAD

Entsüklopeedilisest sissekannete sarjast on võimalus esitleda ka teist, seekord Tammelinna, Maarjamõisa ja Veeriku mõningaid ringe käsitlevat osa. Antud osas iseloomustatakse sarnaselt eelmise osaga samuti esialgu kõigest nelja rada. Samas, kindlalt on kinnitust leidnud ka tõsiasi, et radadel on võimalik joosta (kahel jalal) ja need peegeldavad küllaltki hästi piirkonnale iseloomulikke võimalusi. Samas otsitakse ka võimalusi kajastada ka teiste jooksjate poolt rutiinselt läbitavaid marsruute, mida alternatiivse jooksu huvides võiks kaartidele lisada.

Meeldetuletuseks, et radu kirjeldatakse järgmises vormis. Kõigepealt on esitatud kaart HTML formaadis radade ligikaudse kulgemisteega (kasutatud on Regio Teede Atlase CD kaarte, 2006). Kaardile järgnevad radade kirjeldused. Kirjeldus algab raja pealkirjaga, millele järgneb lühike raja marsruuti tutvustav lõik. Sellele järgnev lõik käsitleb raja pinnast ja raja pikkust. Kolmas, viimane lõik, käsitleb raja kasutatavusega seotud aspekte.

Niisiis, asugem radadele:

Vol. 2 : TAMMELINNA, MAARJAMÕISA ja VEERIKU RAJAD / KAART

Kaarte ring

Rada kulgeb mööda nägusaid Tammelinna tänavaid: Suur-Kaar, Kesk-Kaar, Väike-Kaar, Raudtee ja Elva tänav. Rajal puudub olulisem reljeef, kuid esineb üldine kallakus Raudtee tänava suunal. Tänavad, millel rada kulgeb, on keskpäevasel ajal liiklustühjad v.a. Kesk-Kaar, mille liiklus on tihedam.

Rada kulgeb täies ulatuses asfaldil. Ringi pikkuseks on mõõdetud kaardil ~4,5 km.

Kuna Tammelinna tänavaid hooldatakse talvel hästi, sobib see ring hästi talviste ilmadega, mil mujal on liiga libe või märg.

Tamme staadioni ring

Rada kulgeb paralleelselt Tamme staadioni välisaiaga. Reljeef on rajal tasane üksikute väga väikeste tõusunukkidega.

Rada on pea täies ulatuses muld või kruusapinnasel. Raja pikkuseks on mõõdetud veidi üle 1 km (mõnedel andmetel 1020 m).

Rada joostakse väga sageli harrastusjooksjate poolt ning sportlaste poolt soojendus-lõdvestusrajana kuid on teada, et ka tempokrossi jooksmiseks.

Nooruse ja Tervise ring

Õigupoolest on tegu kahe ringiga: üks mööda kopsukliiniku pargis asuvat Terviserada ja teine ümber Nooruse tehnoloogiapõllu (piirneb Ravila, Viljandi mnt. ja Sanatooriumi tänavaga). Mõlemad ringid on tasase reljeefiga. Kui Nooruse välja ümber kulgev ring on tervenisti lage, siis Terviserada pargis on puudega hästi kaetud ja võib palavatel suvepäevadel või vihmaga head varju pakkuda. Puhtjooksutehnilisest küljest ebaolulised faktid: Nooruse väljal laulab suveöödel rukkirääk ja hommikuti häälitseb jooksja rõõmuks linnaäärses pargis veel hulk värvulisi. Ka on teada paik, kus kõrge rohu sees küpsevad suured maasikad.

Mõlemad ringid kulgevad pea täies ulatuses muld- või kruusapinnasel. Nooruse välja ümber kulgev ring on kaardilt mõõdetuna veidi üle 1,7 km pikk ja Terviserada 1,5 km pikk.

Terviserada kasutavad paljud harrastusjooksjad ning sportlased taastavateks jooksudeks. On ka teada, et esinaisjooksja J. Patjuk kasutab neid ringe sageli oma marsruudil. Samas väga märjal ajal võib rada muutuda väga sopaseks ja osutuda sellega jooksuks kõlbmatuks.

Veeriku ring

Rada kulgeb mööda Veeriku linnaosa nägusamaid ja hõredama liiklusega tänavaid: Maisi, Kannikese, Ilmatsalu, N. Lunini, Nooruse, Sanatooriumi. Rada on võimalik mitmekesistada paljude väikeste aiandusteemaliste tänavate abil, nagu näiteks Arhitekti, Õie, Kressi, Nisu, Tulbi, Nelgi, Mooni, Astri jne…

Kogu rada kulgeb täies ulatuses asfaldil. Esitatud lihtsa raja pikkuseks on kaardilt mõõdetud 4 km.
Ei ole teada, et just sellist rada keegi jooksjatest veel kasutaks, kuid ise olen sellel ringil talvisel ajal küllaltki sageli jooksnud. Nimetatud tänavaid hooldatakse talvel ka suhteliselt hästi.

Suur-Kaar, foto Ave Mets

JOOKSURAJAD TARTUS Vol. 1 : TÄHTVERE – TOOME RAJAD

Tartu ja selle lähiümbruse jooksuradasid käsitlevast entsüklopeedilisest sissekannete sarjast on mul au esitleda esimest Tähtvere ja Toome ringe käsitlevat osa. Antud osas iseloomustatakse paljudest Tähtvere ja Toomemäe piirkonda jäävatest jooksuradadest nelja rada. Käsitlusviis võib olla mõneti enesekeskne, kuna ei kajasta võimalikke teiste jooksjate poolt kasutatavaid variante. Kuid hoolimata käsitluse tüübist on rajad joostavad ja peegeldavad piirkonnale iseloomulikke võimalusi. Lisaks, alternatiivse jooksu huvides võib alati alternatiivseid radu kaartidele lisada.

Radu kirjeldatakse järgmises vormis. Kõigepealt on esitatud kaart HTML formaadis radade ligikaudse kulgemisteega (kasutatud on Regio Teede Atlase CD kaarte, 2006). Kaardile järgnevad radade kirjeldused. Kirjeldus algab raja pealkirjaga, millele järgneb lühike raja marsruuti tutvustav lõik. Sellele järgnev lõik käsitleb raja pinnast ja raja pikkust. Kolmas, viimane lõik, käsitleb raja kasutatavusega seotud aspekte.

Niisiis, asugem radadele:

Vol. 1 : TÄHTVERE -TOOME RAJAD / KAART

Tähtvere – Toome laugjas rada

Rada kulgeb mööda Tähtvere pargi teid ning siirdub sealt Kassitoome kaudu Toomemäele. Toomele tõus ja laskumine on mööda laugja tõusuga K. E. v. Baeri tänavat. Toomel kulgeb rada mööda mitmetest suurepärase vaatega paikadest (nt. Tähetornimägi). Linnaliikluse tipptundidel on sobiv Kreutzwaldi/Jakobi tänavat ületada K. A. Hermanni tänavaga ristumise piirkonnas, kus asub lamava politseinikuga sebrarada.

Rada kulgeb rohkem kui pooles ulatuses muld- või kruusapinnasel. Ringi pikkuseks on mõõdetud kaardil ~4,5 km kuid osa jooksjaid hindab oma kella abil pikkuseks 4,3 km.

Rada joostakse praegusel ajal sageli, mil lund on vähevõitu, ilmad pimedad ja mujal maa liiga pehme.

Tähtvere pargiring

Rada kulgeb mööda Tähtvere pargi radu ning omab erinevate jooksjate osas väga palju variatsioone, mida hilisemates sissekannetes kindlasti käsitleda tasuks. Pargi välimiste radade ringi kasutavad sageli harrastusjooksjad, kuid pikapeale võib selline ühtlane ring ära tüüdata. Näiteks on teada Martin Moosese variant, mis kasutab ühe ringiga ära pea kõik pargis asuvad rajad.

Pargi välimisest rajast koosneval ringil on mõõdetud pikkust umbes 1,3 km. Ringi on võimalik pikendada umbes 2 kilomeetrini võttes sisse ka teekonna ümber lõbustuspargi (Fr. Tuglase tänava kaudu). Viimast ringi on sageli kasutanud Eesti naiskäijate esinumber J. Jutkina.

Rada joostakse väga sageli harrastusjooksjate poolt ning sportlaste poolt soojendus-lõdvestusrajana kuid on teada, et ka pika krossi jooksmiseks.

Toome ränk rada

Rada kulgeb mööda Toomemäele viivaid tõusuteid ja treppe. Rada sisaldab kaheksat olulisemat tõusu ja laskumist, lisaks mitmeid väiksemaid tõusunukke. Kaks tõusu kulgevad mööda treppe. Rada on raske profiiliga, kuid vaheldusrikas ja dünaamiline – tõusule järgneb laugjam rajaosa taastumiseks ning sellele omakorda kohe laskumine. Rada ületab ühe ringi korral Toomemäge neli korda (kaheksa tõusu ja laskumist). Kõige enam ettevaatust nõudev laskumine asub Riigikohtu hoone taga (Lossi 19). Ennem rajale siirdumist võiks jooksja olla kindel, et teda ei ähvarda infarktioht.

Rada kulgeb rohkem kui poole ulatuses muld- või kruusapinnasel. Ringi pikkuseks on mõõdetud kaardil 3,1 km, kuid profiili tõttu ei saa seda arvu täie tõena võtta.

Rada joostakse sageli kevadisel ajal, mil algavad intensiivsemad fartlekid ja krossid.

Vikerkaare rada

Rada on oma nime saanud Vikerkaare tänava järgi, millel see osaliselt kulgeb. Lisaks Vikerkaare tänavale on jooksuringis kasutusel ka teised Tähtvere vähese liiklusega nägusad tänavad: K. A. Hermanni, Laulupeo puiestee, Tähtvere ja Kauna tänavad. Muidu tasasel maal kulgev rada ületab Emajõe kalda ürgnõlva tõusu/laskumist kahes kohas: J. Hurda tänava suunas ning Fr. Tuglase tänava suunas.

Rada kulgeb valdavalt asfaldil. Ringi pikkuseks on mõõdetud kaardil 4,8 km.

Kuna rada kulgeb pea täies osas asfaldil, on seda mõistlik joosta ajal, mil muud võimalused on halbade ilmade tõttu luhtunud ja ka Toomemägi on libeduse tõttu raskesti joostav.

Sarjas "JOOKSURAJAD JA -RINGID TARTUS" veel ilmumas:

Vol. 2 : TAMMELINNA, MAARJAMÕISA ja VEERIKU RAJAD
Vol. 3 : ILMATSALU ja VORBUSE RAJAD
Vol. 4 : KÕRVEKÜLA ja LUUNJA RAJAD

TARTU JOOKSURAJAD

Maratonlased on oma blogis kaldunud niisiis spetsiifiliselt Eesti tippude jooksukoondise lahkamisele ning lisaks sõidavad nad veel tänavu-märtsis Hispaaniasse treeninglaagrisse. Vaatasin neid pilte ja ausalt öeldes, paigad on nii ilusad, et pisar tuleb silma. Aga siin, alternatiivse jooksja blogis ei vesistata, sest alternatiivne jooks tekitab niigi suurt vedeliku- ja sooladekaotust.

Niisiis, on aeg minna oma jooksualase alternatiivse tööga edasi ja alustada... tähelepanu, tähelepanu! - terve sissekannete entsüklopeedilise sarja tutvustamisega.

„JOOKSJATE MARSRUUDID TARTUS JA SELLE LÄHIÜMBRUSES“

Kui kokkadel on kujunenud aegade jooksul välja kindlate toitude valmistamiseks kindlad juhised – retseptid, siis jooksjatel, eriti suuri mahte jooksvatel staieritel, kujunevad aegade jooksul välja sageli kasutatavad jooksumarsruudid. Niisiis, käsitlemisele tulevad Tartu jooksjate poolt kasutatavad marsruudid-rajad-ringid.

Muistend jooksjast ja suusatajast ehk miks sel talvel lumega on nii nagu on

On 2. veebruari esimesed minutid. Täna 88 aasta taguses talvises Tartus kirjutatakse iga hetk alla rahulepingule. Kuid 2008. aasta 2. veebruari Tartu on hoopis teistsugune – ei ole rahulepingu allkirjastamist ega südatalviseid tänavaid. Mõned tunnid tagasi haljendas kõikjal üle Tartumaa rohelus ja kevadiselt lõhnav must muld. Tänavu seni möödunud talvepäevad on olnud suusatajatele, 88. aastat tagasi olnuga võrreldes, nende endi sõnutsi hirmuuni. Ja nüüd, kallid kolleegid-rahvasportlased, pean ma teile avaldama ühe väga vana loo, mis minuga aset leidis ja mis veidi saladustekatet tänavuse suusatajate hirmuune põhjustele võiks kergitada:

„Kord ühel 2007. aasta sügispäeval, päris hilissügise paigus, kui enam kolletavaid lehtigi puudel ei sahisenud ja vaid põhjatuuled üksinda looduse üle võimust võtmas olid, jooksis jääkirmetisel teel üks jooksja. Tuul ulus kirbelt vastu tema külmetanud nägu ja rappis kuube, üksikud piisad jääkarva vett langesid taevast tema teele ning ühteaegu libe kui märg Jänese rada tõid ebakindlust jooksusammudesse. Kuid ei lasknud kange jooksja end sest häirida, tõmbas kuuehõlmad lõua alla kokku ja kattis oma näo kapuutsi varju sedaviisi, et vaid kaks halli silma ja punetav ninaots välja paistsid. Jõudnud koduse Biomeedikumi*1 sooja rehealuse varju, paistnud jooksja ikka päris külmunud ja põhjaiilidest rapitud olevat, nii et isegi köetud põrandad tema jahtunud ihuliikmeid vaevu soojendama pääsesid. Kui jooksja oli sedasi juba pikemat aega end soojendanud ja venitanud, tuli tema juurde üks suusataja. Viimane vaatas jooksjale, kes oli hakkamas juba inimeselooma värvi võtma, mõnda aega tõtt ja lausus ise naeru kihistades: „Oled sina ikka vale ala valinud. Näe! Õues sajab juba lund ja varsti tulevad suusailmad. Palju mõnusam oleks suusatada.“ Jooksja nõustus ja lausus „Jah, armas suusataja, nüüd algab jooksja jaoks see sada päeva piinu ja kannatusi. Paremad lähevad soojale maale suviseid jooksumaid otsima, kuid meie, rahvasportlased, jääme ikka siia, Tartusse, ja peame selle jää ning libedusega treeningutele asuma. Kui aga armuline ilmataat meid kuuleb, siis ei lase ta talvel lumel sadada või vähemasti lubab jooksuradadel libedusest eemal olla!“. Ja peale seda kui jooksja sedasi lausus, on olnud nii, et ilmataat on ka jooksjatele mõelnud ja lubanud joosta ning vaid mõnes kohas lubanud suusatada. Kuid Tartu maratoni raja üle, mis vast vajab kõige suuramaid lumeportse, seda ilmataat alles kaalub, kas anda rada jooksjatele või suusatajatele.

Illustratsioon: Günter Reindorff

Biomeedikum*1 – muistendi tegelaste töökoht Tartus, arstiteaduskonna hoone. Jooksja lähtub treeningutele sageli Biomeedikumist ning hiljem teeb venitusharjutusi duširuumi soojaks köetud põrandal. Toim.

Ja sedasi see lugu siis oli. Võib-olla nüüd, kui olen selle loo südamelt rääkinud, võtavad sündmused, sarnaselt suusataja poolt toimunud ärasõnumisele, pöörduva ilme ja tuleb ka suusailma.

PS! Autoril puudub igasugune side müstilise, saatusliku ja ebauskliku maailmaga. Autor on kainel kaalutlusel põhineva reaalteaduse - molekulaarbioloogia - magistrant ning vabal ajal töötab harrastusjooksja-jooksumuistendikogujana. Toodud muistendi on ta oma arhiivist avaldanud puhtpraktilistel arvutuslikel kaalutlustel.